Ameerika Ühendriikide dollari (USD) kursus on kolmapäeval väikesed kaotused Kanada dollari (CAD) suhtes ja hetkel kirjutamisel testib seansi madalaimaid tasemeid 1,3650 all pärast teisipäevast tagasilükkamist piirkonnas 1,3675. USD/CAD paar aga jääb endiselt eelmiste päevade vahemikku, kuna investorid ootavad rahulikult olukorda, kus Lähis-Idas kehtiv vaheleping on ohus.
Lähis-Ida olukord halveneb, kuigi USA president Donald Trump teatas teisipäeval vahelepingu pikendamisest. Iraani Islamirevolutsioonilise gardi (IRGC) esindajad on suurendanud USA vastu kasutatavat tooni ja ähvardanud „mürkivate löökidega“ Ameerika varade vastu piirkonnas ning Associated Press (AP) teatas vähemalt ühest iraani vägede poolt teostatud rünnakust laevadele, kes püüdsid läbida Hormuzi väina.
Trump pikendas teisipäeval vahelepingut üheliselt kuni siis, kuni Iraan esitab ühise ettepaneku sõjategevuse lõpetamiseks. Samas säilitab USA sõjavägi Iraani sadamate blokeerimist, mille Teheran peab sõjategevuse aktiks ja vahelepingu rikkumiseks.
Teisipäeval sai USA dollar uut tugevdust USA jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuuseliste jaanuarikuus......
Keskpangad – sageli küsitavad küsimused
Keskpangatel on üleüldine ülesanne tagada hinnastabiilsus riigis või piirkonnas. Majandused kogevad pidevalt inflatsiooni või deflatsooni, kui teatud kaupade ja teenuste hinnad muutuvad. Kaupade hindade pidev tõus tähendab inflatsiooni, samade kaupade hindade pidev langus tähendab deflatsooni. Keskpanga ülesanne on nõudluse reguleerimine oma poliitikakursuse kohandamisega. Suurimate keskpangade, näiteks USA keskpanga (Fed), Euroopa Keskpanga (ECB) või Inglise Keskpanga (BoE) puhul on ülesanne hoida inflatsioon ligikaudu 2% juures.
Keskpangal on üks olulisemaid tööriistu, mille abil saab inflatsiooni kõrgemaks või madalamaks saada – see on oma viitmakurss, mida tavaliselt nimetatakse intressimääraiks. Ette teatatud ajahetkedel avaldab keskpank oma poliitikakursuse kohta avalduse ning täiendavalt põhjendab, miks see jääb muutmata või muudetakse (langetatakse või tõstetakse). Kohalikud pangad kohandavad vastavalt oma säästmise ja laenamise intressimäärasid, mis omakorda muudab inimestele säästmisel teenitud summa suuremaks või väiksemaks ning ettevõtetel laenamise ja investeerimise lihtsamaks või raskemaks. Kui keskpangad tõstavad intressimäärasid oluliselt, nimetatakse seda rahapoliitiliseks kärpimiseks. Kui nad langetavad oma viitmakurssi, nimetatakse seda rahapoliitiliseks leevendamiseks.
Keskpangad on sageli poliitiliselt sõltumatud. Keskpanga poliitikanõukogu liikmed läbivad enne oma ametisse nimetamist mitmeid komisjone ja kuulamisi. Igal nõukogu liikmel on sageli kindel vaade sellele, kuidas keskpangal peaks inflatsiooni ja järgneva rahapoliitika kontrollima. Liikmeid, kes soovivad väga lõdvat rahapoliitikat madalate intressimääradega ja odava laenamisega, et majandust oluliselt stimuleerida, samas kui nad on rahul inflatsiooniga veidi üle 2%, nimetatakse „käbisiks“. Liikmeid, kes eelistavad kõrgemaid intressimäärasid säästmise soodustamiseks ja soovivad inflatsiooni alati silmas pidada, nimetatakse „kotkadeks“, ja nad ei puhka, kuni inflatsioon on 2% juures või sellest veidi allapoole.
Tavaliselt juhib iga koosoleku esimees või president, kes peab looma kokkuleppe kotkade ja käbiste vahel ning kellel on lõplik sõna otsustamisel, kui otsus on hääletuse korral 50–50 ja seepärast tuleb vältida. Esimees esineb kõnedega, mida saab sageli elus jälgida ja kus edastatakse praegune rahapoliitiline seisukoht ja väljaatus. Keskpangad püüavad oma rahapoliitikat ellu viia ilma põhjustamata vägivaldseid kõikumisi kurssides, aktsiatürul või oma valuutas. Kõik keskpanga liikmed edastavad oma seisukoha turgudele enne poliitikakoosolekut. Mõni päev enne poliitikakoosolekut kuni uue poliitika avaldamiseni on liikmetel keelatud avalikult rääkida. Seda nimetatakse „mustaks perioodiks“.
Allikas: https://www.fxstreet.com/news/usd-cad-hits-lows-sub-13650-with-the-us-iran-ceasefire-on-tenterhooks-202604221033
