Trump kaalus ise endale Auutähist andmist Iraani sõja kaose ajal: sisemised allikad
USA praeguse sõja ajal Iraani vastu kaalus president Donald Trump endale autasustamist Medal of Honor’iga – USA valitsuse kõige prestižioossema sõjalise autasu, väidavad Välisministeeriumi sisemised allikad artiklis, mille Wall Street Journal avaldas laupäeval õhtul.
Artikkel viitab „kõrgelt ametis olevale valitsusfunktsionäärile“ ning inimestele, kes on „kõnelnud“ presidendiga, ja teeb teatavaks, et Trump oli aprilli alguses pärast USA lennukite allakukkumist Iraanis privaatselt hirmunud.
„Trump karjus tundide kaupa oma abiisikutele. Eurooplased ei aita, ütles ta korduvalt. Gaasi hind oli keskmiselt 4,09 dollarit,“ kirjutab artikkel. „1979. aasta Iraani pantvangikriisi pildid – üks tänapäeva presidendiaegadest suurimaid rahvusvahelisi poliitilisi ebaõnnestumisi – olid tema peas suures ulatuses kohal, ütlesid inimesed, kes temaga kõnelnud olid.“
Kõrgelt ametis oleva valitsusfunktsionääri sõnul nõudis Trump kohe alla tulnud lennukipilootide päästmist, kuigi arutelud muutusid vastuolulisemaks presidendi „kärsitumatu“ käitumise tõttu.
„Abiisikud hoidsid presidendi ruumist väljas, kui nad saatsid minutiti värskendusi, sest nad uskusid, et tema kärsitumatus ei ole abiks, vaid andsid talle värskendusi ainult olulistes hetkedes,“ kirjutab artikkel.
Selle kaose ajal, millest sisemised allikad räägivad ka Trumpi „mõnikord“ keskendumisvõime kadumisest ja tema püüdest liikuda teemalt, mis pole seotud USA sõjaga Iraani vastu (nt tema Valge Maja baleriis), kaalus president aktiivselt ka enda autasustamist USA ajaloos kõrgema sõjalise tunnustusega – Medal of Honor’iga.
„Ta on teinud riskantseid avaldusi ilma riikliku julgeoleku meeskonna nõuandmata – sealhulgas oma postitust plaanidest hävitada Iraani tsivilisatsioon – ja väidanud, et näida ebastabiilsena võib aidata Iraani läbirääkimistesse sundida,“ kirjutab artikkel.
„Ühel hetkel mõtles ta isegi, et peaks end autasustama riigi kõrgema sõjalise auhindaga – Medal of Honor’iga.“
